Cavalier King Charles Spanjeli aretusnõuded

 

 

   
 
Kehtiv ARETUSNÕUDED failina >> 
Vastu võetud Eesti Cavalier King Charles Spanjelite TÜ üldkoosoleku poolt   02.05.2010
Muudetud Eesti Cavalier King Charles Spanjelite TÜ üldkoosoleku poolt  26.02.2011
EKL Volinike Koosoleku poolt kinnitatud 25.01.2012
Kehtiv 01.07.2017-30.06.2022
 
SISUKORD:
1. Kokkuvõte
2. Tõu taustaandmed
2.1 Tõu päritolu
2.2 Tõu areng tänapäevase välimuse suunas
2.3 Tõu ajalugu Eestis
3. Tõuühing
4. Praegune olukord
4.1 Populatsiooni suurus ja koosseis
4.2 Iseloom ja kasutusomadused
4.3 Tervis
4.3.1 Pärilikud haigused ja nende kontroll
4.3.2 Kokkuvõte tõul esinevatest haigustest mujal maailmas
4.3.3 Kohustuslikud terviseuuringud aretuses kasutatavatele koertele
4.3.4 Tõus esinevate haigustega seotud aretussoovitused
4.3.5 Mitte aretuskoerte soovituslikud terviseuuringud
4.3.6 Haiguste aruandlus
4.4 Välimik
5. Aretuse eesmärgid ja strateegiad
5.1 Nägemus
5.2 Tõuühingu eesmärgid
5.2.1 Populatsioon
5.2.2 Iseloom
5.2.3 Tervis
5.2.4 Välimik
5.3 Ohud ja võimalused
5.4 Probleemideks valmistumine
5.5 Aretuse eesmärkide saavutamise programm
6. Programmi täitmise kontroll
7. Allikad
8. Lisad
 
1. KOKKUVÕTE
Käesoleva cavalier king charles spanielite aretuseeskirja eesmärk on anda kasvatajatele reeglistik, millest lähtuda aretuses.
Eesmärgiks on suunata tõu aretust teadlikult, samuti jälgida tõu arengut pikema perioodi jooksul. Aretusreeglid on avalik info tõu olukorrast, mis on kättesaadav tõust huvitatuile ja ka potensiaalsetele kutsikaostjatele. Samas toimib see ka tõututvustusena, sisaldades tõu ajalugu, tema algupärast kasutust, samuti ajakohaseid teadmisi tõu omadustest ja tõus esinevatest haigustest ja vigadest.
Aretuseeskirja koostajad, kes on tõuühingu juhatuseliikmed, on huvitatud eelkõige sellest et tõug säiliks tõustandardile vastavana. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et vähendada tõus esinevate pärilike haiguste osakaalu. Väga tähtis on ka, et säiliks tõule omane iseloom. Cavalier on sajandite vältel olnud populaarne seltsikoer tänu rõõmsameelsele, julgele, tasakaalukale ja sõbralikule iseloomule, mis on säilinud tõu pika ajaloo jooksul tänapäevani.
Tõu aretuse eest vastutavad kasvatajad. Nad peavad hästi tundma tõustandardit, olema kursis aretuse eesmärkidega ja teadlikud oma aretuskoerte tasemest võrreldes kogu tõu populatsiooniga. Kasvatajate ja aretusisaste omanike vastutustundlikkus aretuseeskirjade järgimisel loob head eeldused saavutada aretuseeskirjade täitmise kaudu tõu areng positiivses suunas. Tõuühing peab juhendama ja õpetama kasvatajaid, koeraomanikke ja tulevasi kutsikaomanikke ning niimoodi suunama tõu arengut soovitud suunas.
 
2. TÕU TAUSTAANDMED
 
2.1 TÕU PÄRITOLU
Spanjeleid meenutavaid erinevas suuruses koeri esines paljudes Euroopa maades juba keskajal. Juba antiikses Roomas kasutati väikseid spanjeli sarnaseid koeri ulukite võrkudesse ajajatena. Sõna ”spanjel” päritolu ei ole täielikult teada,kuid erinevaid teooriaid sõna tekkimisest on siiski esitatud. Esimest korda esineb Cavalieri välimusega koeri Euroopa maalidel 1400-ndatel ja Inglismaal 1500-ndatel aastatel. Kõigil neil on kujutatud väikest koera kellel on pikk koon, lame kolju, kõrge asetusega kõrvad, laines kasukas ja lehviv saba. Nendel maalidel kujutatakse koeri seltsilistena mitte enam jahikoertena.
Kääbusspanjeleid on aastasadu kasvatatud Euroopa kuningakodades. Charles II oli nendest koertest nii lummatud et ta tihti riigi valitsemise asemel veetis aega oma koertega mängides. Charles II järgi on tõug ka endale nime saanud. Tema õde Henrietta Maria tõi kääbusspanjeleid kaasa Prantsusmaa kuningakojast. Charlesi vend James II oli samuti loomaarmastaja. Kui nende laev Sotimaa rannikul merehätta sattus, andis ta käsu päästa koerad .... ja kolonel Churchilli. Värvilaik cavalieride pealael mis kannab nime ”spot” on legendi järgi saanud oma alguse sellest kui Sarah, Marlboroughi hertsoginna, oodates teateid Blenheimi lahingust pidevalt oma puna-valge spanjeli pealaele surus. Kui teade lahingu võidust saabus, sai see sama spanjel viis kutsikat kellel oli kõigil pealael hertsoginna pöidlajälg. Järgmine kuninglikust soost isik,kes neist koertest vaimustus, oli kuninganna Viktoria. Tema lemmik koer oli nimega Dash. Isegi kroonimispäeval ei suutnud ta oma lemmikust kaua eemal viibida. Viktoria valitsusaja lõpuks (1837 – 1901) ja Edward VII valitsemise alguseks hävis cavalieride populatsioon peaaegu täielikult. Moodi läksid lühikese koonuga mopsilaadsed tõud ja tasapisi muutus ka cavalier moodi järgides lühema koonuga kääbusspanjeliks. Aastal 1902 muudeti tõu nimi king charles spanjeliks ja sellisena on tõug säilinud tänase päevani.
 
2.2 TÕU ARENG TÄNAPÄEVASE VÄLIMUSE SUUNAS
Aastal 1926 püüdis ameerika miljonär Roswell Eldridge hankida endale Inglsmaalt vana tüübilist pika koonuga spanjelit. Suutmata leida sellist koera pani ta välja tollel ajal suure preemia 25 naela auhinnaks Cruftsi näitusel esinevatele koertele kes meenutavad algupäraseid spanjeleid. Aastal 1928 lõid kaheksa kasvatajat Cruftsi näitusel Cavalier King Charles Spanjelite Klubi. Esimeseks esimeheks valiti Mostyn Walker ja sekretäriks Amice Pitt. Asutamiskoosolekul koostati tõustandart kasutades eeskujuna blenheim värvi isast nimega Ann`s Son, kes oli Cruftsi preemia võitnud kolmel järjestikusel aastal ( 1928,29,30). Kuigi sugupuus on Ann`s Soni isaks märgitud Lord Pindi nimeline koer, pole kindel kas isa üldse oli king charles spanjel või oli ta papilloni tõugu , keda Walker samuti kasvatas. Ann`s Son on tõu üks olulisemaid esivanemaid. Sel ajal oli temale lisaks veel vaid viis aretusisast : vend Wizbang Timothy ( tricolour), Cario/Carlo of Ttiweh (blenheim), Duce of Braemore (blenheim) ja Kobba of Kuranda (b/t). Cario/Carlo of Ttiweh ja Duce of Braemore olid mõlemad lühikese koonuga kuid andsid võidukaid järglasi. Natuke hiljem lisandus tricolour isane Aristide of Ttiweh kes oli Duke of Braemorin pojapoeg. Kogu tõug on loodud nende kuue aretusisasega. Sõja lõppedes ja koeranäituste jätkumisel andis Inglismaa Kennelklubi tõule 1946 aastal sertifikaadi õiguse. Tõuühingu esimene näitus toimus 29. augustil 1946 aastal. Kohtunikuks oli Plantationi kenneli omanik B. Jennings. Koeri oli näitusele registreeritud 38. Tõu parimaks osutus Belinda of Saxham, seitsme aastane blenheim kellest tšempionit ei tulnud kunagi. Parimaks isaseks sai Daywell Roger, koer kelle proua Pitt ostis oma tütrele peale sõda ja kellest sai tõu esimene tšempion. Roger võitis kokku 8 serti ja tema lastest 11 said tšempioniks. Rogeri järglane Harmony of Ttiweh oli esimene cavalier kes võitis kääbuskoerte näitusel 1951 aastal Best In Show. Esimene emane koer kes sai tšempioniks oli Amanda Loo of Ttiweh ( b/t). Aastal 1945 vaadati läbi king charles spanjelite tõuraamatud ja valiti välja koerad kes tõsteti cavalieride registrisse. Juba eel mainitud inimestele lisaks on tõu arengus suurt rolli mänginud Susan Burgess, Peggy Talbot ja Barbara Keswick. 1950 -1960 aastatel kasvas registreerimiste ja näitusel osalejate arv tasapisi. Aastal 1973 võitis Alansmere Aquarius Cruftsil Best In Show ja tõi sellega tõule Inglismaal tuntust juurde.
 
2.3 TÕU AJALUGU EESTIS
Esimesed kolm cavalier king charles spanjelit toodi Eestisse aastal 1991. Tricolour emane Elpiros kennelist ja black and tan emane Marjaniemen kennelist Soomest ning tricolour emane Evis Alice Leedust. Soomest imporditud emastest Eestisse järglasi ei jäänud. Evis Alice’i nimi esineb aga paljude Eesti cavalieride sugupuus.Eesti esimene pesakond cavaliere sündis 26.oktoobril 1993.
Cavalieride arv ei kasvanud Eestis kohe plahvatuslikult, üsna pikka aega sündisid pesakonnad põhiliselt ühes aretusega tegelevas kennelis. Kõrvale tekkis aeg-ajalt mõne pesakonna kasvatajaid, kuid suuremas osas jäi aretus siiski pikaks ajaks ühe kenneli põhiseks. 2000-date alguses tekkis siiski tõsisemalt huvitatuid. Kuigi algusaastatel kasutati aretuses ka väljaspool Eestit elanud isaseid on siiski väga tugevalt esindatud suures osas praeguste cavalieride sugupuudes need isased kes Eestisse sisse toodi. Samuti on mõnedel hiljem sisse toodud isastel olnud väga palju pesakondi. Praeguseks on meil kennelnime omavaid cavalieride kasvatajaid juba üle 10, enamik neist aga kasvatab vähem kui ühe pesakonna aastas. Paljud nullindate alguses alustanud uued kasvatajad on 15 aastat hiljem tegevuse lõpetanud, kuid nullindate lõpust/teistkümnete algusest on lisandunud taas uusi entusiaste. Põhiline kasvatustöö toimub siiski umbes kolmes-neljas suuremas kennelis. Enamik kasvatajaid on koondunud ECKCS Tõuühingusse ning püüab tõu arengusse ja aretustegevuse koordineerimisse oma panuse anda. 2016. aastal kuulub Tõuühingusse 13 kennelnimega kasvatajat.
 
3. TÕUÜHING
Eesti Cavalier King Charles Spanielite Tõuühing, Eesti cavalierikasvatajate ja omanike vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon Eesti Kennelliidu koosseisus, asutati 12.aprillil 2003 aastal Tartus. 2016 sügise seisuga on tõuühingul 39 liiget. Tõuühingul on koduleht mille kaudu jagatakse infot tõust huvitatutele, reklaamitakse pesakondi ja üritusi. Tõuühingu avalik Facebooki-grupp koondab liikmeid, kasvatajaid, omanikke ja lihtsalt tõust huvitatud inimesi, see on platvorm tõu populariseerimiseks, info levitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks laiemalt kui ainult oma liikmete hulgas. Tõuühing korraldab igal aastal vähemalt ühe erinäituse, kuhu on kutsutud hindama kasvataja-kohtunikud. See annab ühingule võimaluse jälgida Eesti cavalier king charles spanjelite aretuse kulgu ja hetketaset. Tõuühing korraldab vähemalt korra aastas tervisekliinikut, kus ühes kohas saab korraga teha nii silma-, põlve- kui südameuuringut, võimalusel ka DNA-testi CC/DE ja EF suhtes, enamasti leiab see aset erinäituse raames. Korra aastas toimub ühine südameuuring Tartus Tõuühingu egiidi all. Tõuühingu korraldatud ühisuuringutel teostatud südameuuringud üle 7aastatastele koertele finantseerib Tõuühing.
 
4. PRAEGUNE OLUKORD
 
4.1 POPULATSIOONI SUURUS JA KOOSSEIS
Aastatel 2000 – 2009 on Eestis registreeritud 724 kutsikat. Nendest 29 on sisse toodud kutsikad.
 
Registreerimise aasta Eestis sündinud kutsikad Sisseostetud kutsikad Pesakondade arv Kasvatajaid
2000 51 - 10 6
2001 68 - 15 8
2002 40 2 10 6
2003 57 3 13 11
2004 96 5 20 15
2005 47 1 13 11
2006 63 9 19 9
2007 84 6 22 15
2008 88 2 25 12
2009 101 1 22 10
 
Enim kasutatud on järgmised isased :
IMMENHOF'S ZAUBERKÜNSTLER 84 kutsikat, 17 pesakonda
CROWN HUNTER PADDINGTON  63 kutsikat, 16 pesakonda
LENNON TRIES BIELY DEMON  47 kutsikat, 13 pesakonda

Aastatel 2010-2016 (oktoobri seisuga) on Eestis registreeritud 637 kutsikat. Nendest 33 on sisse toodud kutsikad.

Registreerimise aasta Eestis sündinud kutsikad Sisseostetud kutsikad Pesakondade arv Kasvatajaid
2010 85 4 21 12
2011 98 7 23 8
2012 90 7 21 7
2013 78 3 23 8
2014 85 4 21 7
2015 106 6 27 9
2016 (okt) 61 5 19 7
 
Enim kasutatud on järgmised isased:
ANGEL'S PRIDE UP TO THE SKY (tricolour; sünd. 16.04.2008) - 20 pesakonda, 85 kutsikat (neist 2010-2016 perioodil 17 pesakonda, 69 kutsikat);
EINSTEIN VOM PAULINENHOF (blenheim; sünd. 11.07.2007) - 13 pesakonda, 50 kutsikat (neist 2010-2016 perioodil 9 pesakonda, 34 kutsikat);
HOMESWEET'S XTREME HEARTBREAKER (blenheim; sünd. 16.01.2013) - 10 pesakonda, 33 kutsikat (kõik perioodil 2010-2016);
GYPSY KING SYLENA (ruby; sünd. 20.08.2010) - 6 pesakonda, 36 kutsikat (kõik perioodil 2010-2016)
 
 
4.2 ISELOOM JA KASUTUSOMADUSED
Tõustandardis kirjeldatakse cavalieri iseloomu järgnevalt: lõbus, julge, enesekindel, loomupäraselt väga kuulekas ja meeldimishimuline.Cavalier ei tohi kunagi olla närviline või arg. Cavalier king charles spaniel on üks väheseid koeratõuge, keda on sajandite vältel  aretatud täiuslikeks seltsikoerteks – inimestele rõõmu valmistada on olnud nende põhiline ülesanne. Erinevalt teistest spanjelitest, keda kasutati jahikoertena, peeti kääbusspanjeleid kuningakojas ja aadlilossides põhiliselt leedide lemmikutena. Tänapäeval on cavalierid paljudes maades väga populaarsed just tänu oma iseloomule –rõõmus, sõbralik, kuulekas, leebe, tasakaalukas, intelligentne, inimesi ja lapsi armastav, kõikide sõber ning armas kogu pere koer. Intelligentseid ja tasakaalukaid cavaliere on lihtne õpetada, nad kuuletuvad hästi ja tänu sünnipärasele mängulustile ning meeldimispüüdele haaravad kõike lennult. Sellepärast on cavalierid ka populaarsed agility koertena.
Eestis levinumateks cavalieride iseloomuvigadeks on argus ja ebakindlus. Aretuses tuleks sellele tähelepanu pöörata, et vältida iseloomuvigade süvenemist. Soomes on võimalik cavalieridega osaleda iseloomutestimises, mis kaardistab koera isiksust ja käitumisstrateegiaid ootamatutes olukordades ning mõõdab ühiskonnakõlbulikkust. Kuna isiksus (iseloom) on väga suurel määral päritav, annavad sellised  testid kasvatajatele väärtuslikku informatsiooni aretusvalikute tegemisel ja tagasisidet seni tehtud tööle iseloomuga. Cavalieride keskmine tulemus iseloomutestis on 115-130 punkti (baastase on 150 punkti, millele liidetakse või lahutatakse punkte vastavalt hindamisjuhisele, lähtudes koera pakutud käitumisest ja isiksuseomadusest, mida konkreetne käitumine näitab. Kahjuks ei ole tänasel päeval Eestis võimalik regulaarselt iseloomutestis osaleda. Üsna sarnase ülesehitusega käitumis- ja isiksusetesti pakub teraapiakoerte sobivustestimine, mille on edukalt läbinud nii mõnedki Eesti cavalierid (täpsed numbrid on teadmata.
 
4.3 TERVIS
4.3.1 Pärilikud haigused ja nende kontroll
Alates 2012. aasta juulist kehtib cavalieridele aretuserinõudena südame-, silma- ja põlveuuringu kohustus. Pesakonna registreerimiseks EKLis peavad mõlemal vanemal olema teostatud kehtestatud ajapiiridesse jäävad uuringud. TÜ platvormidel reklaamimiseks peavad mõlemad vanemad vastama ka soovituslikele nõuetele tulemuste ja aretuses kasutatavate koerte vanuse osas. Sisuliselt hakati erinõudeid täitma juba nende TÜ üldkoosolekul heaks kiitmise ajast aastal 2010, kuid enamus kasvatajaid ja kõik Tõuühingusse kuuluvad kasvatajad uurisid oma aretuskoeri juba aastaid enne nõuete kehtestamist. Siiski on uuritud koerte arv peale aretuserinõuete kehtestamist püsivalt tõusujoonel ja uuringuid on hakatud teostama ka kodukoertele, kelle aretuses kasutamist ei ole omanikel plaanis. Alates nullindate keskpaigast on Tõuühing pakkunud cavalieriomanikele tervisekliiniku võimalust - erinäituse või suvepäevade raames on kõiki kohustuslikke uuringuid teostavad veterinaarid ühte kohta kokku kutsutud ja loodud võimalus teostada kõik uuringud ühal ajal, ühes kohas. Seda võimalust kasutatakse üha aktiivsemalt ja nii kasvatajate kui kodukoeraomanike poolt.
 
 Järgnevas tabelis on ära toodud teostatud terviseuuringute üldarv aastate lõikes perioodi 2003-2016 kohta (*2016 aasta andmed on oktoobri seisuga).
Aasta Silmad uuritud Süda uuritud Põlved uuritud
2003 1 0 1
2004 14 16 16
2005 25 36 23
2006 20 34 12
2007 49 63 37
2008 41 60 41
2009 33 52 21
2010 39 50 37
2011 38 75 32
2012 35 85 35
2013 61 115 50
2014 43 131 36
2015 49 97 67
2016* 90 90 22

Tõuühingu eesmärk on jätkata uurimiskohustusega kõikidele aretuses kasutatavateke koertele ja soovituslike nõuetega uuringutulemuste ning aretuskoerte vanuse osas. Senine nõuete kehtimise periood ei ole piisav, et hinnata, kas nõudeid peaks rangemaks muutma, kuid on piisav näitamaks uurimiskohustuse vajalikkust. Uuringutulemuste jälgimine ja analüüsimine annab nii kasvatajatele kui Tõuühingule hindamatut informatsiooni tõu aktuaalse terviseseisukorra kohta ning aitab seada eesmärke pikaks perspektiiviks. Eriti väärtuslikuks on osutunud avalikustamise kohustus - terviseuuringute tulemuste avalikustamine EKL registris on andnud kasvatajatele hindamatu tööriista oma aretusvalikute tegemisel ja kutsikaostjatele võimaluse teha informeeritud ostuotsuseid. Tõuühingul on võimalus harida tõuhuvilisi tervise teemadel ja suunata neid objektiivse, ausa informatsiooni juurde. Tõuühingu kindel soov on, et kujunenud dünaamika säiliks ka edaspidi, mistõttu taotletakse seni kehtinud nõuetega jätkamist.

 

 
Südameklapirike
Cavalier king charles spanjelil esineb pärilik südameklapihaigestumus ehk endokardoos. Seda haigust esineb mitmel tõul. Klapirike on kõige sagedamini esinev südamehaigus  ja igal kolmandal üle 10 aastasel koeral on klapirike. Cavalieril on antud haigus tunduvalt üldisem ja ilmneb tihti palju varasemas eas. Südameklapirikke tekkimise põhjus on seni täpselt teadmata kuid arvatakse et tegemist võib olla kollageeni arenguhälbega. Viimaste uurimistulemuste põhjal võib siiski öelda, et tegemist on päriliku haigusega mida annavad edasi mitmed geenid.
Alates 2012. aastast tasub Tõuühing ühisuuringupäevadel teostatud üle 7-aastaste koerte südameuuringu eest. See on endaga kaasa toonud märkimisväärse tõusu vanade koerte uurimisel, sealhulgas pensionile jäänud aretuskoerte hulgas. Statistikas kajastub see diagnoosiga koerte suurenenud arvus.

Südameuuringute tulemused 2003-2009 Tõuühingule teada olevate andmete põhjal:

Aasta

Uuritud kokku

Terved Kahinaga
2003 0 - -
2004 16 14 2
2005 36 31 5
2006 34 33 1
2007 63 57 6
2008 60 56 4
2009 52 48 4

Südameuuringu tulemused 2010-2016 koos kahina astmega EKL registri andmete põhjal (*2016 aasta andmed on oktoobri seisuga):

Aasta

Uuritud kokku

0 1 2 3
2010 39 37 2 - -
2011 75 68 6 1 -
2012 85 56 20 8 -
2013 115 92 10 12 1
2014 131 94 11 23 3
2015 97 73 9 14 1
2016 90 56 12 15 7
Kokku 632 474 68 73 12
 
Silmahaigused
RD - võrkkesta düsplaasia ehk kaasasündinud võrkkesta arengu häire mis jagatakse kolme raskusastmesse :
mRD - multifokaalne võrkkesta düsplaasia. Haigust peetakse pärilikuks. MRD puhul esineb koera võrkkestal kurdusi. Nende kurdude mõju nägemisele ei ole täielikult teada kuid ei ole ka täheldatud nende mingitki mõju koera igapäevases elus.
gRD - geograafiline võrkkesta düsplaasia. Sellisel puhul esinevad võrkkestal laikudena muutustega alad , kas õhenenud võrkkest või siis juba ka irdunud võrkkest. Sellist düsplaasiavormi peetakse pärilikuks. Cavalieri , kellel on diagnoositud GRD, võib kasutada aretuses vaid juhul kui valitud kaaslasel ei ole diagnoositud GRD-d. Üldiselt võiks siiski sellise diagnoosiga koera mitte aretuses kasutada. GRD põhjustab osalist nägemise halvenemist ja võib mõnel juhul viia ka pimedaks jäämiseni
tRD - täielik võrkkesta düsplaasia. Sellisel juhul hõlmab haigus muudatusi kogu võrkkestal ja viib tavaliselt võrkkesta täieliku irdumiseni silma põhjast ning toob endaga  paratamatult kaasa pimedaksjäämise. Koera ei tohi kasutada aretuses.
 
HC - hereditary cataract ehk pärilik kae. Silmaläätse või selle kapslite läbipaistvuse kaotusel räägime kaest ehk kataraktist. Läätse või läätsekapslite muutused põhjustavad olukorra kus valgus ei pääse enam võrkkestale. Nägemise kaotuse ulatus sõltub sellest millisel määral on lääts hägustunud. Kae võib olla mõne õnnetusjuhtumi või haiguse tagajärg. Vanadel koertel kaotab silmalääts samuti optilisi omadusi ja koeral on nn. vanaduse katarakt. Noortel kutsikatel esinev kae on kas tingitud ema tiinuse ajal põetud haigustest või silma arengu häiretest. Noortel koertel (1-6 aastat) esinev kae on tavaliselt pärilik. On olemas mitmeid erinevaid geneetilisi kae vorme millest enamik loetakse retsessiivseks. Cavalieridel esineb päriliku kaed suhteliselt harva.
 
PRA - progresseeruv võrkkesta atroofia. On varem jagatud kahte liiki: tsentraalsed (keskosa) ja perifeersed ehk generaliseerunud atroofia. Olemasoleva teabe kohaselt tsentraalne PRA ei ole tegelikult PRA, vaid on seotud võrkkesta pigmentepiteeli muutustega. Perifeerse PRA puhul ei pruugi koer alati haigestuda vaid ta võib olla ka haiguse kandja, sealjuures ise haigestumata. PRA-d esineb paljudes tõugudes. Haigusel on palju erinevaid vorme ja seda saab mõnel juhul diagnoosida 2-3 aastastel koertel aga ka 6-7 aastastel. Nägemine halveneb järk-järgult ja haigus toob kaasa pimedaks jäämise. Problemaatiline PRA vastu võitlemisel on pärilikkuse keerulisus ja see, et haigus võib avalduda alles täiskasvanul koeral keda juba on aretuses kasutatud. PRA-d põdevat koera ei tohiks kasutada aretuses. Cavalieridel esineb haigust harva.
 
Aasta Uuritud kokku Terved
Diagnoositud
HC
Diagnoositud
MRD
Diagnoositud
HC ja MRD
2003 1 - - - -
2004 14 12 1 1 -
2005 25 25 - - -
2006 20 17 1 1 1
2007 49 45 1 3 -
2008 41 35 - 6 -
2009 33 29 - 4 -

Silmauuringute tulemused 2010-2016 EKL registri andmete põhjal (*2016 aasta andmed on oktoobri seisuga):

Aasta Kokku uuritud Leiuta Distichiasis
mRD
gRD
HC
2010 50 45 - 2 1 1
2011 38 31 1 5 1 -
2012 35 31 - 4 - -
2013 61 53 1 5 - 2
2014 43 37 - 6 - -
2015 49 43 - 4 - 2
2016* 32 28 1 3 - -
Kokku 307 268 3 29 2 5
Patella luksatsioon
Põlvekedra sisse- või väljapoole paigaltnihkumus. Probleem esineb kääbustõugudel üsna tihedalt. Pärilikkuse mehhanism ei ole teada. Väiksekasvulistel koertel esineb enamasti mediaalne ehk sissepoole nihkumus. Haigus on kaasasündinud ja jagatakse raskusastem põhjal nelja kategooriasse. Loomaarst kontrollib põlve kompamise teel. Astme 1 korral tavaliselt sümptomid puuduvad ja loom ravi ei vaja. 2. ja 3. astme puhul võib märgata longet ainult siis, kui põlvekeder on oma asendist väljas. Koer hoiab tagajalga põlvest painutatuna ning toetub sellele 3-4 sammu tagant. 4. astme luksatsiooni korral on põlvekeder püsivalt oma asendist väljas ja tekivad tagajalgade teljemuutused. Tihti avastatakse probleem trauma järgselt kuigi tegemist on kaasasündinud veaga. Kergema luksatsiooni puhul piisab ravimiseks koerale puhkuse andmisest ja valuvaigistitest. Raskemate luksatsioonide puhul on vaja kirurgiliselt sekkuda.
 
Aasta Uuritud kokku 0/0 0/1 1/0 2/2 0/3 0/ei saa  diagnoosida
2003 1 1 - - - - -
2004 16 16 - - - - -
2005 23 22 - - 1 - -
2006 12 10 1 1 - - -
2007 37 34 - - - 2 1
2008 41 39 1 1 - - -
2009 21 20 1 - - - -

Põlveuuringute tulemused 2010-2016 EKL registri andmete põhjal (*2016 aasta andmed on oktoobri seisuga):

Aasta Uuritud kokku 0/0 0/- 0/1 1/0 1/1 2/0 2/1 2/2
2010 37 36 - - - - - 1 -
2011 32 30 1 1 - - - - -
2012 35 33 - 1 1 - - - -
2013 50 48 - 2 - - - - -
2014 36 32 - 1 1 - 1 - 1
2015 37 35 - 1 - 1 - - -
2016* 22 21 - - - 1 - - -
Kokku 249 235 1 6 2 2 1 1 1
Chiari-laadne malformatsioon ja Süringomüeelia (CM/SM)
"Chiari-laadne malformatsioon ja süringomüeelia (CM/SM) on progresseeruv konditsioon, mis koosneb kahest eristatavast, kuid omavahel tihedasti seotud patoloogiast. Antud seisundeid esineb nii koos kui ka eraldi mitmetel koeratõugudel, kuid Cavalier King Charles spanjelitel (CKCS) on märgatud eelmainitud sündroomi ebatavaliselt kõrget esinemissagedust. Chiari-laadne malformatsioon on iseloomustatav kolju kuklaosa moodustavate luude arenguhäirete ja väikeaju kaudoventraalse osa sopistumisega läbi suure kuklamulgu selgrookanalisse. Süringomüeelia korral on iseloomulikeks muutusteks seljaaju tsentraalkanali laienemine ja/või iseseisvate vedelikuga täidetud õõnsuste ehk süürinksite tekkimine seljaaju kudede vahele. Peamiseks sümptomiks CM/SM korral on valu, kuid võib esineda ka teisi neuroloogilisi nähtusid. Sündroomi täpne tekkemehhanism on veel välja selgitamata, kuid tõendid näivad viitavat, et CM on SM väljakujunemisel oluliseks põhjuslikuks teguriks. Samasugust tendentsi on täheldatud ka humaanuuringutes, kus on selgunud, et CM on sagedasim SM väljakujunemise põhjus inimestel. Uuringud on nii inimestel kui loomadel näidanud CM/SM puhul tugevat pärilikku tausta, mistõttu võib oletada, et probleem on suure tõenäosusega geneetiliselt edasi kanduv. 2011. aasta kevadest alates on Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus võimalik kasutada veterinaarseteks menetlusteks mõeldud magnetresonantstomograafi (MRT), samal ajal alustati kohaliku CKCS populatsiooni uurimist CM/SM esinemise suhtes. Pilootuuringusse kaasati 14 CKCS tõugu koera, kellele teostati Eesti Maaülikooli väikeloomakliikus ajavahemikul 07.03.2011 – 01.11.2011 MRT uuring pea- ja kaelapiirkonnast. Võimalikke CM/SM sündroomiga seonduvaid kliinilisi sümptomeid kirjeldasid omanikud kolmel koeral. Chiari-laadse malformatsiooni esinemine tuvastati kõikidel uurimuses osalenud koertel, seega on vastava muutuse esinemine uuritaval populatsioonil 100%. Süringomüeelia diagnoositi ühel koeral (7,1% uuritud populatsioonist), samas kergemad muutused seljaaju struktuuris (tsentraalkanali laienemine) olid täheldatavad veel üheksal koeral (64,3% uuritud koertest)" (Ülevaino, 2012). Pilootuuringus osalenud koerte arv ei ole kindlasti piisav tegemaks üheseid ja kaugeleulatuvaid järeldusi CM/SM levimuse kohta Eesti cavalieride hulgas, kuid tõestab antud probleemi esinemist Eestis elavatel koertel, mistõttu peaksid kohalikud kasvatajad ja omanikud sellele tähelepanu pöörama.
Kuna haiguse uurimine on kogu maailmas alles algusjärgus, on tõuühingul antud probleemi käsitlemiseks liiga vähe informatsiooni. Uuringud on kallid ja Eestis puudub hetkel võimalus MRI-piltidele ametlik CM/SM-hinnang saada. Tõuühing töötab selles suunas, et Eestis oleks neuroloogia-ala usaldusarst ja tulevikus saaks pilte hinnata ka kohapeal. Tõuühingu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, et kui see võimalus tekib, siis Tõuühing finantseerib osaliselt MRI-piltide hindamise CM/SM osas. Alates 2011. aastast on mitmed omanikud ja kasvatajad oma koeri Maaülikoolis CM/SM osas uurinud ning osad neist on saanud ka ametlikud hinnangud Suurbritanniast või Soomest. Kahjuks ei ole võimalik selle kohta statistikat esitada, kuna EKL registrisse on neist uuringutest kantud vaid üksikud. Kindlasti soosib tõuühing igasugust CM/SM uurimist ja hindab igati koerte omanike panust, kes võtavad ette oma koerale uuringu teostamise ning edastavad tulemused EKL registrisse. ECKCS TÜ hoiab sidet Soome tõuühinguga, kus aretuskoertele on CM/SM-uuring tehtud kohustuslikuks, et kasutada nende statistilist infot oma ühingus vastavasisuliste otsuste tegemisel ning kasvatajate juhendamisel, samuti püüame saada infot teiste maade TÜ-delt, kes antud probleemiga tegelevad.
 
EF ja CC/DE
Episoodilise kukkumise sündroom (episodic falling syndrome, EF)
EF on kirjeldatud ainult Cavalier King Charles spanjelitel. EF on mitte-progresseeruv haigus, mis reeglina ei lühenda koera eluiga ja osutub väga harva eluohtlikuks. See avaldub enamasti juba kutsikaeas (3-7 kuud), kliinilised sümptomid võivad koertel varieeruda, kuid ühiseks jooneks on lihastoonuse tõus ja lihaste võimetus lõdvestuda. Haigushoo ajal tardub koer paigale, jalad jäigastuvad, ta kaotab tasakaalu ja kukub. Kokkukukkumise ajal ei kaota koer teadvust vaid ta lihtsalt ei suuda kontrollida oma keha. EF sümptomeid võivad haigel koeral põhjustada treening, erutus, stress ja hirm, kuid mõnel juhul ei ole võimalik haigushoogu esilekutsuvat ärritust tuvastada. Enamus juhtudel taastub koer haigushoost suhteliselt kiiresti, tõuseb üles ja tegutseb edasi nagu poleks midagi juhtunud. Samas võib esineda ka raskemaid juhtumeid, mille korral koer kannatab sagedaste üksteisele järgnevate haigushoogude käes, mis võivad viia püsiva neuroloogilise kahjustuseni.
Kuiva silma ja kähara karva sündroom (dry eye and curly coat syndrome, CC/DE)
Antud sündroom esineb ainult Cavalier King Charles spanjelitel. Haigus avaldub juba vastsündinud kutsikatel. CC/DE'l on kaks koosesinevat kliinilist sümptomit: kuiv silma sarvkesta põletik, mida põhjustab pisaravedeliku puudumine silmas, mistõttu silma pind kuivab ära ja see omakorda põhjustab tõsise trauma ning infektsiooni silmas, silma sarvkestas tekivad haavandid ja armid, mis on koerale väga valulikud ning põhjustavad osalist nägemise kadu; ihtüoosi sarnane nahahaigu on põhjustatud naha talitluse häirest, mistõttu on koera keha kaetud suurte kestendavate ja karvutute laikudega, karvastik on säbruline, karm ja kähar, ninapeegel ja käpapadjandid on tugevalt paksenenud. Haigus põhjustab koerale tugevat sügelust ja valulikkust. Käppade valulikkuse tõttu on koeral valus püsti seista ja kõndida. Selle sündroomiga kutsikad eutaneeritakse enamasti kohe peale diagnoosi saamist.
 
Nii EF kui CC/DE päranduvad autosoom-retsessiivselt, mis tähendab, et “haiged” on ainult need koerad, kes on pärinud haigust põhjustava geenivariandi koopiad mõlemalt vanemalt (mõlemad vanemad on “kandjad” ja/või “haiged”). Vastavalt soovituslikule aretusstrateegiale peab vähemalt üks vanematest olema “puhas”, et kõik järglased oleksid terved. Tõuühing soovitab aretuskombinatsioonidest vähemalt ühe vanema EF ja CC/DE staatuse kindlakstegemist - olgu siis testimisega või testitud esivanemate kaudu. "Testitud ja puhas" ning "geneetilise pärandumise kaudu puhas" on Tõuühingu jaoks samaväärsed tulemused. Kandja-staatusega koera võib paaritada vaid puhta koeraga. Haige-staatusega koera paaritada ei või. Tõuühingu seisukoht on, et kandjate aretusest välja jätmine ei ole otstarbekas, kuna ahendab ebamõistlikult geenibaasi.
Aretuses kasutatavatel koertel haigust põhjustava geenivariandi kandluse kindlaks tegemiseks ja haigetel koertel diagnoosi kinnitamiseks on vajalik EF ja CC/DE osas DNA-testimine. Test teostatakse põsekaapest saadud epiteelirakkudest ning seda on võimalik tellida geenitestimist pakkuvatest laboritest üle Euroopa (näiteks Laboklin Saksamaal, AHT Suurbritannias).
Haiguse pärandumine:
  PUHAS KANDJA HAIGE
PUHAS 100% puhas
50% puhas
50% kandja
100% kandja
KANDJA
50% puhas
50% kandja
25% puhas
50% kandja
25% haige
50% kandja
50% haige
HAIGE 100% kandja
50% kandja
50% haige
100% haige

Eesti koertele tehtud DNA-uuringutest ei saa statistikat esitada, kuna EKL registrisse kantakse tulemusi vähe. Tõuühing julgustab omanikke testitulemusi registrisse kandma ja selle kaudu andmeid  TÜ käsutusse andma. TÜle teadaolevalt on Eestis üks EF haige staatusega koer ja mitte ühtegi CC/DE haige staatusega koera. Kandjaid esineb, EF on rohkem ühevärviliste hulgas levinud ning CC/DE pigem blenheimide ja tricolouride hulgas. Sarnaseid tendentse näitab ka Soome statistika.

4.3.2 Kokkuvõte tõul esinevatest haigustest mujal maailmas
Soomes on tehtud statistika ühe lemmikloomakliiniku kohta 11 aasta jooksul. Mevetti kliinikus pandi aastatel 1990-2001 kirja 4166 cavalieri kes registreerisid end vastuvõtule. Neist 2531 (61%) olid tervise muredega külastused ja ülejäänud siis vaktsineerimise juhud. Kõige sagedasemad arstivisiidi põhjused
Silmahaigused – 291 (11%)
Kuseteede haigused, neerud, suguelundid – 273 (10%)
Süda ja veresoonkonna haigused – 228 (9%)
Hambad – 188 (7%)
Luu ja lihaskonna vaevused – 187 (7%)
Pärakupaunad – 177 (7%)
Kõrvahaigused – 163 (6%)
Hingamisteede haigused – 157 (6%)
Seedetrakti probleemid – 149 (6%)
Tiinus ja poegimine – 103 (4%)
Aastatel 1995-2005 sündinud koertele tehtud põlveuuringute tulemused Soomes olid järgmised: 1150 uuringut (15,3% sündinutest). 1081 koera ehk 94% olid terved. Aste 1 said kirja 44 koera ehk 3,8 %. 2.aste diagnoositi 19 koeral ehk 1,7% uuritutest. 3. aste diagnoositi 6 koeral ehk 0,5% uuritutest.
Aastatel 2003-2012 sündinud koertele tehtud põlveuuringute tulemused Soomes (2013aasta lõpu seisuga) olid järgmised:
 
Sünniaasta Uuritud 0 1 2 3 4
2003 21% 93% 4% 2% 1% 0%
2004 28% 93% 4% 1% 2% 0%
2005 25% 89% 4% 5% 1% 0%
2006 29% 90% 6% 2% 1% 0%
2007 30% 89% 6% 3% 1% 0%
2008 31% 90% 6% 3% 0% 1%
2009 33% 91% 7% 2% 1% 0%
2010 27% 93% 4% 4% 0% 0%
2011 23% 94% 3% 3% 1% 0%
 
All olevas tabelis on toodud 1995-2005 a sündinud koertele tehtud silmauuringute tulemused Soomes.
Neil aastatel sündinud koertele on tehtud 1170 silmauuringut. HC diagnoositi 14 koeral, MRD 18 koeral, GRD 17 koeral. PRA-d ei diagnoositud kordagi ja samuti ei leitud ühtegi TRD juhtu. (NB! 2005 aasta vähene uuringute määr seletub koerte noore eaga kokkuvõtete tegemise ajal).
 
  1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
UURITUD 110 96 92 93 114 113 122 150 116 140 24
OK 107 94 90 88 109 108 115 144 110 133 22
HC 1 1 0 1 3 2 3 0 0 3 0
PRA 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
MRD 1 1 2 2 1 2 2 3 2 1 1
GRD 0 0 0 2 1 1 2 3 4 3 1
TRD 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
PHTVL/PHPV 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
MUUD 0 0 0 3 2 2 4 1 3 4 3

2003-2013 aastal sündinud koertele teostatud silmauuringud enamlevinud haiguste osas 2013 aastalõpu seisuga. Kokku uuriti 2066 koera 8659-st registreeritust, seega umbes 24%. PRA diagnoositi 2 koeral, mRD juhtusid oli 68, gRD juhtusid 66, HC diagnoositi 6 koeral.

Aasta Sündinud koeri Uuritud Uuritud protsentuaalselt Terveid Terveid protsentuaalselt
2003 677 143 21% 119 83%
2004 789 220 28% 178 81%
2005 865 214 25% 150 70%
2006 877 242 28% 178 74%
2007 880 255 29% 165 65%
2008 831 245 29% 161 66%
2009 903 291 32% 182 63%
2010 815 218 27% 145 67%
2011 761 170 22% 123 72%
2012 648 67 10% 51 76%
2013 613 1 0% 1 100%
 
 
Soomes 1987 -2006 teostatud südameuuringute statistika :
 
Sünniaasta

Registreeritud koerte arv

Uuritud_kokku

Terved Üle 5 a. terved

Kahinaga + kahtlusega

Üle 5a. terveks tunnistatud kahinaga koerad Üle 5 a. terveks tunnistatud kokku
1987 572 2 (0,35%) 1 1 1 1 2 (100%)
1988 664 11 (1,66%) 4 4 7 3 7 (63,64%)
1989 889 17 (1,91%) 8 8 9 2 10 (58,52%)
1990 998 19 (1,90%) 16 16 3 2 18 (94,74%)
1991 1121 36 (3,21%) 26 26 10 2 28 (77,78%)
1992 951 50 (5,26%) 41 25 9 7 32 (64,0%)
1993 1023 91 (8,90%) 78 36 11+2 6+2 42 (46,15%)
1994 895 10 (11,96%) 94 35 12+1 5 40 (37,38%)
1995 852 13 (16,08%) 126 45 11 7 52 (37,96%)
1996 639 123 (19,25%) 104 49 17+2 13 62 (50,41%)
1997 571 120 (21,02%) 106 38 12+2 8+1 46 (38,33%)
1998 571 110 (19,26%) 99 46 11 5 51 (46,36%)
1999 565 138 (24,40%) 122 52 15+1 6 58 (42,03%)
2000 578 144 (24,91%) 134 64 9+1 2+1 66 (45,83%)
2001 663 149 (22,47%) 140 51 8+1 1+1 52 (34,90%)
2002 757 198 (26,16%) 191 29 7 - 29 (14,65%)
2003 677 156 (23,04%) 153 - 3 - -
2004 783 220 (28,10%) 217 - 3 - -
2005 863 183 (21,21%) 183 - - - -
2006 781 88 (10,10%) 88 - - - -
KOKKU 15503 2099 (13,54%) 1931 525 158+10 70+5 600 (41,32%)

2003-2012 aastatel sündinud koertele teostatud südameuuringud Soomes 2013 aastalõpu seisuga:

Aasta Sündinud koeri Uuritud Uuritud protsentuaalselt Ei ole kahinat On kahin Kahtlus
2003 677 169 25% 138

30

1
2004 789 246 31% 207 36 3
2005 865 255 29% 217 34 4
2006 877 281 32% 249 30 2
2007 880 284 32% 261 21 2
2008 830 265 32% 238 26 1
2009 903 312 35% 300 11 1
2010 811 230 28% 223 4 3
2011 756 190 25% 187 3 0
2012 642 71 11% 70 1 0
 
Suurbritannias on juba mitme aasta jooksul uuritud cavaliere erinäituse (Club Show) raames. Suurbritannia cavalieride tõuühingu kodulehel on kättesaadav teave uuringute tulemuste kohta aastatel 2004 - 2007. Kokku on uuritud 575 koera  kellest 477 (83%) on tunnistatud terveks ja 98 (17%) on leitud kahin. All kokkuvõte kuulamise tulemustest vanuse järgi.
 
Vanus Terve Kahinaga
0-1 99 (98%) 2 (2%)
1-2 165 (93,75%) 11 (6,25%)
2-3 91 (94,8%) 5 (5,2%)
3-4 54 (87,1%) 8 (12,9%)
4-5 26 (76,5%) 8 (23,5%)
5-6 15 (62,5%) 9 (37,5%)
6-7 4 (23,5%) 13 (76,5%)
7-8 5 (21,7%) 18 (78,3%)
8-9 2 (22,2%) 7 (77,8%)
9-10 2 (18,2%) 9 (81,8%)
10-11 3 (60%) 2 (40%)
11-12 3 (50%) 3 (50%)
12-13 1 (33,3%) 2 (66,7%)
13-14 0 0
14-15 2 (100%) 0
Pole teada 5 1
Kokku 477 (83%) 98 (17%)

Suurbritannia terviseinfo on killustunud, cavalieridele kehtivad soovituslikud aretusnõuded, mis hõlmavad ka südameuuringut, kuid uurimine ei ole kohustuslik. Teatud hulk kasvatajaid teostab uuringuid regulaarselt, kuid väga suur osa koeri on uurimata ja teadmata tervisetaustaga, sealhulgas suur hulk aretuskoeri. Tervisekliinikuid, kus saab teha mingi muu ürituse (näituse, klubi koosoleku vmt) raames ka südame ja -silmauuringut, viivad läbi nii kohalikud klubid kui cavalieride katusklubi. Kahjuks ei toimu ühtset tulemuste kogumist ja statistika koostamist. Tervisekliinikute raames läbi viidud uuringute tulemused pannakse küll klubide kodulehtedele ülesse, kuid ühtset süsteemset statistikat ei ole. 2014 aastal viidi The Cavalier Club poolt korraldatud tervisekliinikutes läbi 306 südameuuringut, neist koertest 238 olid puhta tulemusega, sealhulgas 34 koera vanuses üle 5 aasta. 2015. aastal uuriti 244 koera kolme tervisekliiniku raames ja 170 neist said tulemuse 0. 2016 aastal on seni toimunud kaks tervisekliinikut, kus on kokku uuritud 168 koera, kellest 133 on saanud tulemuse 0, plaanis on korraldada üks ühisuuring veel. Nullist erinevad tulemused on enamasti aste 1-3 kuuest, tendents on, et vanuse kasvades kasvab kahinaga koerte hulk ja kahina aste on vanadel koertel suurem. 2014-2016 aastatel uuritud koertest on alla 4-aastaselt kahin diagnoositud 8 koeral, mediaanvanus kahina esmadiagnoosimisel on 5-6 aastat. Vaadeldud vahemikul osales uuringul vaid 2 üle 10 aasta vanust cavalieri, kellel kahinat ei esinenud (kokku uuriti üle 10-aastaseid koeri 32). Tendents Suurbritannias on, et uuritakse aretuskoeri enne paaritamist ja juba diagnoosi saanud koeri edasi ei uurita. Ühisuuringutel kuulatud vanade koerte arv on marginaalne võrreldes noorte ja keskealiste koertega (Hearts and Cavalier..., 2016).

 
Rootsis on 1990-2006 aastatel registreeritud 19278 cavalieri. Neist on südameuuring tehtud 3383 koeral ehk 17,5 % registreeritutest. 87,4% neist on terved ja 12,6% -l on klapirike
 
Aasta Registreeritud Uuritud Terved Kahinaga
1990 1341 53 31 (58,5%) 22 (41,5%)
1991 1320 66 47 (71,2%) 19 (28,8%)
1992 1254 116 85 (73,3%) 31 (26,7%)
1993 1128 131 95 (72,5%) 36 (27,5%)
1994 1259 193 157 (81,3%) 36 (18,7%)
1995 1091 220 181 (82,3%) 39 (17,7%)
1996 1123 242 203 (83,9%) 39 (16,1%)
1997 915 259

216 (83,4%)

43 (16,6%)
1998 961 240 194 (80,8%)

46 (19,2%)

1999

948

258

220 (85,3%)

38 (14,7%)

2000 1115

293

252 (86,0%) 41 (14,0%)
2001 788 195 179 (91,8%) 16 (8,2%)
2002 1104 295 286 (96,9%) 9 (3,1%)
2003 1179 305 298 (97,7%) 7 (2,3%)
2004 1240 301 297 (98,7%) 4 (1,3%)
2005

1220

205 205 (100,0%) 0
2006 1292 11 11 (100,0%) 0
Kokku 19278 3383 (17,5%) 2957 (87,4%) 426 (12,6%)

Taani veterinaarid on 2016. aasta alguses avaldanud teadusuuringu aretuserinõuete mõjust südameklapirikke levimusele Taani cavalieripopulatsioonis. Taanis on kohustuslik teha aretuses kasutatavatele cavalieridele ultraheliga südameuuring 18-kuuselt (enne seda on aretuses kasutamine keelatud), 4-aastaselt ning 6-aastaselt. Kõik tulemused süstoolse kahinaga rohkem kui 1. aste kuuest tähendavad aretuskeeldu, igasugune nullist erinev diastoolne kahin tähendab aretuskeeldu. Uuringu valim on peaaegu 1000 aastatel 2002-2011 uuritud koera. Logistilise regerssioonianalüüsiga võrreldi perioodi alguses uuritud koeri perioodi lõpul uuritud koertega ning koeri, kelle esivanemad olid perioodi algul testiud ja terved koertega, kelle esivanemate MMVD-staatus ei ole teada või olid esivanemad kahinaga. Aretuserinõuetele vastavate esivanematega koerte tõenäosus saada ühest erinev süstoolse kahina aste oli 73% väiksem kui teadmata taustaga esivanematega koertel (Birkegard et al, 2016). Seega on Taani populatsioon hea näide sellest, et aretuserinõuete kehtestamine tõesti mõjutab populatsiooni üldist tervist ja parandab nõuetele vastavate koerte järglaste tervisenäitajate keskmist, vähemalt mis cavalieride südameuuringuid puudutab. Sarnast statistikat on esitatud ka Hollandi, Belgia ja Rootsi koha, kuid keelebarjääri tõttu ei ole selle siinkohal ära toomine hetkel võimalik.

4.3.3 KOHUSTUSLIKUD TERVISEUURINGUD ARETUSES KASUTATAVATELE KOERTELE
Igal aretuses kasutataval cavalier king charles spanjelil peavad enne paaritust olema teostatud ja ajalistesse kehtivuspiiridesse jäävad järgmised terviseuuringud:

Südameuuring, vanus

Esimene uuring teostatakse kui koer on vähemalt 12 kuune. Kuulamise teel teostatud uuring kehtib 12 kuud, ultrahelis teostatud uuring kehtib 24 kuud.
Piirangud tulemusest lähtuvalt on soovituslikud ja toodud ära allpool

Silmauuring, vanus

Esimene uuring teostatakse kui koer on vähemalt 12 kuune ja seejärel kordusuuringud kolme aastaste intervallidega.
Piirangud tulemusest lähtuvalt on soovituslikud ja toodud ära allpool
.

Põlveuuring, vanus

Uuring teostatakse alates 12 elukuust. Põlveuuringut ei ole vaja korrata. Uuring, mis on teostatud enne 01.03.2011 kehtib ka juhul kui see on teostatud alla 12 kuusele isasele.

Piirangud tulemusest lähtuvalt on soovituslikud ja toodud ära allpool.

 

4.3.4 TÕUS ESINEVATE HAIGUSTEGA SEOTUD ARETUSSOOVITUSED

Tõuühing võib püstitada lugematul arvul eesmärke, kuid eesmärgid jäävad saavutamata, kui kasvatajad ei nõustu neid järgima ja/või informatsiooni jagama. Käesolevas peatükis kirjeldatud soovitused on välja töötatud ideaalina, mille poole iga kasvataja peaks aretustöös püüdlema. Antud nõuetest kõrvalekaldumine on aktsepteeritav ainult teatud juhtudel, kus mõlema aretuskoera tervislik taust on laialt teada (eriti selles osas, millele tehakse mööndusi) ja seega loetakse haiguse avaldumise tõenäosust suhteliselt väikeseks. Aretaja peab olema piisavalt aus ja enesekriitilne oma kasvatustöös, sest ta kannab vastutust tehtud valikute eest. Sama laieneb aretusisaste omanikele. Tõuühing soosib tervete koerte kasutamist aretuses. Tõuühingu kodulehel reklaamitakse vaid järgnevatele soovitustele vastavaid pesakondi.

Vanuselised soovitused

* Alates 8 aasta vanuseks saamisest ei tohiks emast koera paaritada

* Esimest pesakonda ei tuleks teha üle 5 aastasele emasele.

* Aretuses kasutatud koertele on soovituslik teostada korralist südameuuringut.

Südameklapirike

* Koera, kellel on alla 7 aastasena südameuuringu sertifikaadil arsti otsus 0-st erinev, ei peaks aretuses kasutama

* Isane koer, kellel on kuni 7 aastaseks saamiseni südameuuringu sertifikaadil arsti otsus 0, sobib  aretusse ka siis kui tal on peale 7 aastaseks saamist tulemus 0-st erinev

* Paarituse hetkel ei tohiks kuulamise teel teostetud südameuuringu tulemus olla vanem kui 12 kuud. Ultrahelis teostatud südameuuringu tulemus kehtib 2 aastat.

RD

mRD diagnoosi saanud koera võib aretuses kasutada, kui paarilise silmauuringus ei ole kirjas RD diagnoosi.

gRD diagnoosiga koera ei soovitata aretuses kasutada. Kui seda siiski tehakse, tuleks paariliseks valida koer, kellel ei ole RD diagnoosi ja kelle sugupuu oleks võimalikult palju teada ning RD diagnoosi vaba.

tRD diagnoosiga koera ei tohi aretuses kasutada

HC

Koer, kellel on diagnoositud HC ( ehk pärilik katarakt), ei kuulu aretusse. Kui koeral on enne diagnoosi saamist olnud pesakondi, tuleks järglaste kasutamist väga hoolega kaaluda ning paarilise valikul pöörata tähelepanu tema sugupuule HC diagnoosi seisukohast.

PRA

Sellise diagnoosiga koera ei tohi aretuses kasutada. Kui koeral on enne diagnoosi saamist olnud pesakondi, tuleks järglaste kasutamist väga hoolega kaaluda ja kindlasti ei tohiks neid koeri kasutada aretuses noorena. Kui PRA diagnoosiga koera järglast siiski aretuses kasutatakse, tuleks valida terve paariline.

Patella luksatsioon

Lubatud on paaritada koera diagnoosiga 0/1 või 1/0. Sellisel juhul peab paariline olema 0/0. Koeri, kellel on kas mõlemapoolne aste 1 või ühepoolne aste 2 või halvem, ei soovitata aretuses kasutada. Kui sellise patella luksatsiooni astmega koeri siiski aretuses otsustatakse kasutada, tuleks paarilist väga hoolega valida, pöörates erilist tähelepanu tulevase paarilise võimalikult teadaolevale ja patella luksatsiooni probleemide osas puhta taustaga sugupuule.

EF ja CC/DE

Tõuühing soovitab aretuskombinatsioonidest vähemalt ühe vanema EF ja CC/DE staatuse kindlakstegemist - olgu siis DNA-testimisega või testitud esivanemate kaudu. "Testitud ja puhas" ning "geneetilise pärandumise kaudu puhas" on Tõuühingu jaoks samaväärsed tulemused. Kandja-staatusega koera võib paaritada vaid puhta koeraga. Haige-staatusega koera paaritada ei või.

 

4.3.5 MITTE-ARETUSKOERTE SOOVITUSLIKUD TERVISEUURINGUD

Südameuuring, vanus

* Uuring tuleks teostada vähemalt üks kord vanuses 4-8 aastat

* Vaktsineerimas käies tuleks koera heaolu huvides lasta alati südant kuulata, kuid südame seisukorra uuringutulemusena saab vormistada vaid selleks volitatud EKL usaldusarst südameuuringu alal

Silmauuring, vanus

* Uuring tuleks teostada vähemalt kord koera 1-7 eluaasta jooksul

Põlveuuring, vanus

* Kord koera elu jooksul alates aastaseks saamisest

 

4.3.6 HAIGUSTE ARUANDLUS

Nii kasvatajad, harrastajad kui ka kodukoerte omanikud peaksid tõuühingule edastama infot oma koerte tervise kohta.
Aretuskoerte omanikud ja kasvatajad on selleks kohustatud - pesakonna registreerimisel EKL-is peavad vanematel olema teostatud siin dokumendis sätestatud ajalistesse kehtivuspiiridesse jäävad terviseuuringud.
Tõuühingu kõrval on kasvatajatel võtmeroll tervise teemadega võitlemisel. Kutsika ostjat tuleb teavitada vajadusest uurida koera tervist, teostada ametlikke uuringuid ning jagada terviseinfot. Selle info baasilt on kasvatajatel võimalik jälgida oma aretustööd ja vähendada terviseriske
.

Selleks, et tõuühing saaks piisavalt infot tõus toimuva osas, soovitatakse koeraomanikel avalikustada kõik oma koera tervisesse puutuv (ametliku uuringu blanketile alla kirjutades nõustub uuritava koera omanik terviseinfo edastamisega TÜ-le ja EKL-ile).
Ka terve olemise info on tõuühingule oluline informatsioon.

 

4.4 VÄLIMIK

Cavalier peab standardi järgi olema malbe ilmega hästi tasakaalustatud kehaga koer. Kolju peab olema peaaegu lame ja otsmik selgesti eristatav kuid mitte järsk. Nina peab olema hästi arenenud, must ja ilma liha värvi märkideta. Huuled hästi arenenud kuid mitte rippuvad. Koonuosa peab olema silmade alt hästi täidlane. Esineb mõnevõrra pika ja kitsa koonuga koeri ning ka liiga raskeid ja mitte elegantseid päid. Esineb ka liiga väikeste silmadega koeri mis rikub cavalieride pehme ilme. Ka liiga hele silm teeb pilgu teravaks. Palju esineb ka punnsilmi. Cavalieril peab olema korrapärane ja täielik hambumus ning tugevad lõualuud. Eestis esineb veidi üle- ning alahambumust. Alahambumus taandub tihti vanuse kasvades ja seda ei tohiks aretuses suure veana võtta. Kõrvad on pikad, kõrge asetusega ja rikkaliku karvaga. Kael peab olema keskmise pikkusega ja rind piisav. Eestis esineb kitsa rinnaga koeri kes on eest sirged ja see rikub ülaliini. Kere peab olema hästi kaardunud roietega. Selg peab olema sirge. Luustik peab olema keskmise tugevusega. Eestis esineb suhteliselt palju järsku nimmeosa. Esi-ja tagaosa probleemid paistavad välja kehva ülaliinina. Nendele probleemidele tuleb pöörata erilist tähelepanu aretuses. Cavalieri saba peab olema proportsioonis keha pikkusega, hästi kinnitunud, rõõmsalt kantud, kuid mitte kunagi palju üle seljajoone. Eestis kohtab tihti madala asetusega ning kõrgel kantud sabasi. Cavalieri liikumine peab olema vaba ja hoogne. Esi-ja tagajalgade liikumine peab olema paralleelne. Eespool nimetatud struktuurivigade tõttu esineb palju lühikest ja tippivat sammu, jõuetut ja kitsast tagaliikumist, veidi pehmet ja laia esiliikumist. Karvkate on pikk ja siidine. Karva lokilisusest on suures osas lahti saadud. Tasapisi on suurenenud ühevärviliste osakaal tõus.

 

Standardis mainitud kaal ei vasta hetkel kuskil maailmas tõele. 5-6 kg koeri esineb harva. Enamasti on kaal üle 8 kg kuid suuri ja raskeid koeri näeb aina vähem.

 

Standardi järgi peab cavalieril olema 3,8 cm pikkune koon. Lühikese koonu tõttu esineb tihti pehmet suulage. Cavalieri kolju kuju võib tingida brakykefaalse sündroomi (BAOS,Brachycephalic airway obstruction syndrome) millele viitavad sümptomid on hingamisraskused, norskamine, nohisemine, oksendamine ja vähenenud kuumuse taluvus. Standardis kirjeldatud suured silmad ei tohi olla liiga suured ja punnis. Kuigi silmade kujust tingitud probleeme on cavalieridel vähe. Tõug on väga hea isuga ja see toob kaasa ülekaalulisuse millest saavad alguse paljud tervisehädad. Ülekaalu puhul on probleem alati inimeses kes koerale toidu valib , samas ei tohiks näitusel koertelt liigset massi nõuda

 

5. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD

5.1 NÄGEMUS

* Tõu välimik ja iseloom säilivad standardi kohased.

* Aretusega tegelevad vastutustundelised kasvatajad.

* Tõu populaarsuses ei ole võimsaid tõuse ja langusi.

* Infosüsteemide laienemine aitab kaasa terviseuuringute jälgimisel.

* Kodu – ja välismaine koostöö kasvatajate vahel laieneb veelgi.

* Kõik kutsikad registreeritakse.

* Ametliku uuringu läbinud koerte arv tõuseb.

* Sissetoodud koerte kvaliteedile pööratakse erilist tähelepanu ( tervise taust).

* Efektiivne populatsioon suureneb kui matadoorisaste kasutamist välditakse.

* Soositakse tervete vanemate isaste kasutust aretuses.

* Omanike teadlikus cavalieri õigest hooldusest kasvab ( ülekaalulisus,hammaste ja karva hooldus)

 

5.2 TÕUÜHINGU EESMÄRGID

Tõuühingu peamine eesmärk on terve ja tõuline cavalier. Tõu tuleviku silmas pidades on oluline säilitada piisavalt lai geenibaas et oleks võimalik teha peamist eesmärki toetavaid aretusvalikuid.

5.2.1 Populatsioon

Tõuühing võtab eesmärgiks cavalieride populatsiooni mitmekesisuse säilitamise ja laiendamise. Geenibaasi laiendamiseks tuuakse sisse erinevatest kombinatsioonidest koeri ja juhitakse kasvatajate tähelepanu kodumaise aretusmaterjali laiemale kasutusvõimalusele.

5.2.2 Iseloom

Iseloom on üks tõu peamisi populaarsuse põhjuseid ja tõuühingu eesmärgiks on säilitada tõule omane reibas, rõõmus ja julge cavalier. Need iseloomujooned toetavad tõu sobivust seltsikoerana.

5.2.3 Tervis

Tõuühingu eesmärgiks on juhtida aretust nii, et selle tulemusel tõu üldine tervislik seisund paraneb. Ühing kogub tervise alast infot ja jagab seda huvilistele. Kannustatakse koeraomanikke oma koeri uurima, et saada võimalikult palju ametlikke uuringuid tervise kohta. Eesmärgiks on rääkida haigustest avalikult, et oleks võimalik nende vastu paremini võidelda. Tõuühing hoiab silma peal maailmas toimuvatel tervise-sümpoosiumitel ja võimalusel lähetab huvilisi neil osalema ning julgustab liikmeid sellistel üritustel osalema. Üldkoosolekul määratud tervisetoimkond hoiab silma peal cavaliere puudutavate haiguste teaduslikul uurimisel üle maailma ning vahendab värsket infot TÜ liikmetele, kasvatajatele ning koeraomanikele.

Südameklapirike – tõuühing seab eesmärgiks suurendada üle 5aastaste koerte hulka ametlikel uuringutel. Ühisuuringutel teostatud südameuuringud üle 7aastastele koertele tasub Tõuühing. Lisaks aretuskoertele julgustatakse liikmeid ja koeraomanikke uurima ka kodukoeri.

Ametlikud silmauuringud – tõuühingu eesmärk on suurendada ametlike silmauuringute arvu. Lisaks aretuskoertele julgustatakse liikmeid ja koeraomanikke uurima ka kodukoeri.

Põlveuuringud - tõuühingu eesmärk on suurendada ametlike põlveuuringute arvu. Lisaks aretuskoertele julgustatakse liikmeid ja koeraomanikke uurima ka kodukoeri.

 

5.2.4 Välimik

Tõuühingu eesmärk on tõuline, proportsionaalne, äärmusteta ja standardile vastav cavalier king charles spanjel. Välimiku säilimise toetamiseks korraldab tõuühing igal aastal vähemalt ühe erinäituse. Kohtunike, kasvatajate ja huviliste harimiseks korraldatakse tõuseminare ja -koolitusi.

 

5.3 OHUD JA VÕIMALUSED

Tugevad küljed

* Suurepärane iseloom, sobib hästi pere- ja seltsikoeraks

* Aktiivse iseloomu tõttu mitmekesine hobikoer

* Tõuühing on elujõuline

* Rahvusvaheliselt laialt levinud tõug ja sellega kaasnevad head võimalused hoida laia geenibaasi

* Viis aastat kohustuslikud olnud aretuserinõuded ja uuringute tulemuste avalikustamine on märgatavalt suurendanud kasvatajate teadlikkust oma liinides esinevatest probleemidest

   ning tõu üldine terviseinfo kättesaadavus on paranenud.

* Tõusnud on koerte arv, kellele on teostatud terviseuuringud.

* Tõusnud on koerte hulk, kellele on terviseuuringuid teostatud vanas eas.

Nõrgad küljed

* Südameklapirike

* Osade tõus esinevate haiguste kohta ei ole veel piisavalt tõenduspõhist teaduslikku infot, et teha aretussoovitusi, kuid on tugev avalikkuse surve probleemiga

   tegelemiseks tänu laia kõlapinda leidnud ebaõnnestunud telesaadetele (CM/SM)

* Liiga piiratud koerte arv aretuses, sealhulgas populaarsete isaste liigne kasutamine.

* Koeraomanike liiga väike teadlikkus cavalieri hooldusest.

Võimalused

* Tõu populaarsuse kasvatamine

* Terviseandmete süstemaatiline kogumine ja tulemuste parem ärakasutamine aretustöös

* Õige teabe tõhusam jagamine tõuga tegelevatele inimestele

* IT alaste võimaluste laienemise parem kasutamine terviseinfo kogumisel

* Registri laiemad võimalused info säilitamiseks

* Laienev koostöö veterinaaridega

* Piirkondliku tegevuse laiendamine (näiteks kutsikakoolid)

* Koostöö laiendamine teiste maade tõuühingutega

Ohud

* Tõus esinevate haiguste sagenemine populatsioonis.

* Liiga kitsas aretusbaas ja "populaarse isase pudelikaela" tekkimise oht.

* Liiga suur argade ja ebakindlate koerte hulk, mis võib viia tõu iseloomu muutumiseni.

* Tõu muutumine moetõuks ja kutsikavabrikute teke muu maailma eeskujul.

* Aretuses liialdustele kaldumine moesuundade tõttu näituseringis.

5.4 PROBLEEMIDEKS VALMISTUMINE

 

OHT PÕHJUS ETTEVAATUS ABINÕUD KUIDAS VÄLTIDA OHU REALISEERUMISEL
Tõus esinevate pärilike haiguste püsimine või sagenemine populatsioonis

*efektiivne populatsioon väike;

*haigete ja uurimata koerte kasutamine aretuses;

*varjatud või tundmatud haigused;

*kasvatajate ükskõiksus

*geenibaasi laiendamise propageerimine;

*aretuserinõuete kehtestamine ja jõuline aretussoovituste järgimisele ärgitamine;

*teadlikkuse tõstmine ja terviseinfo kogumine koostöös veterinaaridega;

*kasvatajate kõrge motiveeritus

*ARETUSERINÕUDED, terviseuuringute kohustus pesakonna registreerimisel;

*koostöö ning avatud suhtlemine kasvatajate, veterinaaride, geneetikute ja rahvusvaheliste partneritega teistest tõuühingutest;

*kasvatajate motiveerimine ühistegevuste ja mainekujunduslike võtetega

*aretusse sobivate koerte hulk väheneb, efektiivne populatsioon väheneb;

*tõu keskmine eluiga langeb;

*tõu populaarsus langeb

Liiga kitsas aretusbaas ja "populaarse isase pudelikaela" tekkimise oht.

*kasvatajate soov kasutada ainult parimaid koeri, kergekäeline "mitte nii kuulsate isaste" kõrvalejätmine;

*kiusatus kindla peale välja minna ja kasutada isast, kes on ennast aretuskoerana juba tõestanud;

*vähekogenud kasvatajate ebakindlus ja teadmatus

*geenibaasi laiendamise propageerimine ja kasvatajate harimine populatsioonigeneetika vallas;

*mentorluse propageerimine, kogenud kasvatajate motiveerimine uusi tulijaid õpetama ja juhendama;

*platvormi pakkumine aretusest seni kõrvale jäänud koerte (eriti isaste) tutvustamiseks, et mitmekesistada valikuid

*aretusega alustada soovijate suunamine EKL kasvatajakoolitusse;

*TÜ kodulehel liikmete koerte piltide ja info avaldamine, liikmete hulgas selle platvormi kasutamise propageerimine

*efektiivne populatsioon väheneb;

*liigse liiniaretuse oht, mis toob kaasa kahjulike retsessiivsete mutatsioonide esilekerkimise riski;

*tõu heterogeensus väheneb

Liiga suur argade ja ebakindlate koerte hulk, mis võib viia tõu iseloomu muutumiseni.

*iseloomule ei pöörata aretuses piisavalt tähelepannu;

*kaugel asuvate aretuskoerte kasutamine, kelle iseloomu ei teata;

*teadmatus iseloomu päritavusest ja pärilikkuse mehhanismidest;

*oskamatus iseloomu hinnata ja analüüsida

*tõuomase iseloomu väärtustamine ja esile tõstmine;

*rahvusvaheline koostöö, mis võimaldab teabe hankimist ka kaugel asuvate aretuskoerte kohta;

*teadlikkuse tõstmine seoses iseloomuprobleemide ja isiksuse hindamisega

*tõuomase iseloomu väärtustamine ja sellele tähelepanu juhtimine TÜ platvormide kaudu;

*iseloomu tõttu cavalieridele sobivate tegevuste propageerimine (agility, teraapia, erinevad koeraspordid);

*iseloomutestimise võimaluse tutvustamine (Soomes, hooajaliselt külaliskoolitajate käe all Eestis) nii omanikele kui kasvatajatele

*tõu üks olulisimaid omadusi kaob;

*tõu maine kahjustumine;

*tõu populaarsuse langus

Tõu muutumine moetõuks ja kutsikavabrikute teke muu maailma eeskujul.

*tõu iseloom, välimik ja kohanemisvõime muudavad ta ihaldatavaks;

*tõusnud populaarsuse tingimustes tekib kontingent kasvatajaid, kes soovivad kutsikaid tootes kasumit teenida;

*Ida-Euroopa riikides on odavad alternatiivorganisatsioonide paberitega ja terviseuuringuteta esivanematega kutsikad kergesti kättesaadavad, nendele on lihtne ja odav kutsikavabrikut üles ehitada;

*kontingent ostjaid tahab kutsikat võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt - nende teadlikkus kasvatajaeetikast, tõu probleemidest ja vajalikest terviseuuringutest on puudulik

*kutsikasoovijate teadlikkuse tõstmine tõus esinevate probleemide osas;

*kutsikasoovijate ja avalikkuse harimine ilma paberiteta ja alternatiivorganisatsioonide paberitega koertega kaasnevatest ohtudest ja terviseuuringute vajalikkusest;

*kõikide uute kasvatajate kaasamine TÜ tegemistesse ja selle kaudu suunamine eetilise ja FCI egiidi all kasvatamise juurde;

*kutsikat otsivate inimeste kaasamine TÜ tegevustesse, suunamine informatsiooni juurde tõu ja vastutustundlike kasvatajate kohta

*aktiivne teavitustöö kodulehel ja Facebookis;

*kõikide tõuhuviliste aktiivne kaasamine rohujuure tasandil;

*kasvatajate hulgas mentorluse juurutamine;

*informatsioonimaterjalide koostamine, juhised, kuidas vastutustundlikku kasvatajat ära tunda, miks kutsikavabrikud ei ole vastuvõetavad ja mida cavalieri otsides silmas pidada

*registreerimata koerte hulk kasvab;

*terviseuuringuteta koerte kasutamine aretuses suurendab terviseprobleemide levimust, tervisega seonduv info muutub raskemini kättesaadavaks;

*tõu maine langeb;

*kasvatajate maine langeb, kui tõuga hakatakse seostama uurimata, haigeid koeri ja kehvades tingimustes peetavaid "aretuskoeri"

Aretuses liialdustele kaldumine moesuundade tõttu näituseringis

*edu näituseringis muutub kasvatajate jaoks olulisemaks kui standardi järgimine;

*avalikkuse surve paaritada ainult CH-tiitliga koeri;

*kohtunike teadmatus ja hoolimatus tõustandardi suhtes ja efektsema, pilkupüüdvama koera eelistamine näituseringis

*kasvatajate, kohtunike ja kohtunikukandidaatide harimine, standardi tutvustamine, õige tõu tüübi propageerimine;

*erinäitusel ainult standardi järgi hindavate, suurte kogemustega kohtunike kasutamine;

*näitusetulemuste kõrval iseloomu, tervise, korrektse tüübi väärtustamine

*välimikukohtunikele koolituste ja seminaride korraldamine korrektse tõutüübi tutvustamiseks ja kohtunikukandidaatide harimine;

*tõuseminarid kasvatajatele;

*erinäitusele suure kasvatajakogemusega kohtunike kutsumine, kelle käe all võidavad korrektsed, standardile vastavad koerad ja kes ei lange efektsete detailide lõksu

*tõu kaunis välimus kaob;

*Eesti koerte konkurentsivõime maailma mastaabis kahaneb

 

 

5.5 ARETUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE PROGRAMM

 

Kasvatajaid suunatakse järgima aretusnõudeid ja soovitusi.

TÜ avaldab aretuserinõuded oma kodulehel, Facebook'i grupis, ja teavitab kõiki uusi TÜga liitunud kasvatajaid kehtivatest nõuetest ja soovitustest. TÜ-välistele kasvatajatele edastatakse samuti kehtivad nõuded, soovitused ja juhised ning neid kutsutakse osalema TÜ tegevustes

Omanikke suunatakse teostama terviseuuringuid (eelkõige süda, silmad, põlved, aga ka DNA-test ja MRI)

Korraldatakse vähemalt üks ühine terviseuuringute võimalus aastas Tallinnas ja üks Tartus. Avaldatakse informatsiooni uurimisvõimaluste kohta TÜ kodulehel ja Facebook'i grupis. Teavitatakse uuringute vajadusest, levitatakse infot teadusuuringute kohta cavaliere puudutavatel terviseteemadel
Cavalieride omanike teadlikkuse tõstmine ja ühingu tegevustesse kaasamine Korraldatakse ühisüritusi, loenguid, koolitusi ja seminare. Agiteeritakse tegevuses osalema ka mitteliikmeid. TÜ on aktiivselt olemas sotsiaalmeedias ja jagab informatsiooni, suunab ekspertide juurde, vahendab teadmisi

 

6. PROGRAMMI TÄITMISE KONTROLL

* Tõuühing reklaamib vaid neid pesakondi mis vastavad kõigile aretusmäärustiku nõuetele ja punktis 4.3.4 toodud aretussoovitustele.

* Eeskiri on avaldatud tõuühingu kodulehel ja muudes kasutatavates teabekanalites.

* Tõuühing kogub jooksvalt cavalieride tervist puudutavat infot nii EKL andmebaasidest kui kasvatajatelt ja omanikelt otse. Üldkoosolekul valitud tervisetoimkond tegeleb statistika koostamise ja analüüsimisega.

* Tõuühing jagab kogutud infot igaaastasel üldkoosolekul ja avaldab statistikat tõuühingu teabekanalites.

 

7. ALLIKAD

Asper Biotech (2013), Episoodilise kukkumise sündroomi ja kuiva silma/kähara karva sündroomi DNA-testi infoleht

Birkegard, A.C., Reimann, M.J., Martinussen, T., Häggström, J., Pedersen, H.D., Olsen, L.H. (2016), Breeding restrictions decrease the prevalence of myxomatous mitral valve disease in Cavalier King Charles Spaniels over an 8- to 10-year period, Journal of Veterinary Internal Medicine, 30, 63-68. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jvim.13663/epdf

EKL tõuregister

Hearts and Cavalier King Charles Spaniel, 2016. Südameuuringute statistika The Cavalier Club lehel. http://www.thecavalierclub.co.uk/health/hearts/heartmenu.html

Johnson-Snyder, Meredith: A New Owner’s Guide to Cavalier King Charles Spaniel, T.F.H. Publications Inc. Neptune City 2002

Soome CKCS TÜ aretuseeskiri 2010-2014 ja 2015-2019

Suurbritannia CKCS TÜ kodulehekülg, http://www.thecavalierclub.co.u

Ülevaino, E. (2012), Chiari-laadne malformatsioon ja süringomüeelia Cavalier King Charles spanjelitel – maailma kogemused ja pilootuuring Eestis. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, magistritöö.

 

8. LISAD

Lisatud kehtiv tõustandart.


...tagasi